Esimestel eluaastatel on laps huvitatud maailma tundmaõppimisest. Juba paari kuune laps ilmutab mänguasjade vastu huvi ning püüab aru saada, millega on tegu. Kuna paari kuune laps ei oska veel ise mänguasju haarata, peaks keegi lapsega ise tegelema ning talle asja kätte andma. Beebidel peaksid olema erksavärvilised ning erineva kujuga asjakesed. Nt sangaga mänguasjad, millest beebi saab kinni hoida ning pehmed riidest õmmeldud ja kummist vormitud asjad. Beebidele on väga oluline mänguasjade pehmus, kuna nad ei oska ennast veel hoida ning võivad endale haiget teha.
Erinevas vanuses lastel on väga huvitav see, kui mänguasi lapse tegevusele reageerib. Erinevad kõristid on heaks näiteks, kuna kätt liigutades teeb ka mänguasi häält. Ka vankri ja voodi külge oleks soovitatav kõristeid ja muid värvilisi mänguasju riputada.( ka piiksuvad ja helisevad asjakesed). Sellised mänguasjad arendavad last erineval moel. Esiteks on see lapse jaoks lihtsalt huvitav ning teisena õpib ta tunnetama erinevate sündmuste põhjustajaid ning oma liigutusi. Laps hakkab ajapikku erinevaid tegevusi seostama.
Beebid, kes veel ei istu, tuleks panna kõhuli ning lapse ette asetada erinevad mänguasjad. Selline asend tugevdab lapse kaela ning õlgu. Samas peaks asjad olema pehmed, et laps endale haiget ei teeks, kui ta pea ära väsib ja tahab end toetada.
Laps tahab uusi asju vaadata, maitsta, katsuda ja teada saada, mida üks või teine asi teeb ja mida ta sellege peale hakata saaks. Lapsed tahavad teada, mis juhtub, kui mingit asja vajutada,keerutada eemale visata jne. Mida erinevamad on mänguasjad, seda huvitavam on lapsel mängida ning areng on märgatav. Lapse mänguasjades peaks olema suuri ja väikseid, pehmeid ja kõvasid, soojasid ja külmi, liikuvaid ja paigalseisvaid asju.
Hoidke silm peal oma kolme- või neljakuuse lapse käeulatuses olevatel asjadel. Kõik esemed, mis mahuvad läbi näiteks tualettpaberi rulli papist südamikust, võivad põhjustada lämbumis- ja allaneelamisohtu (S. Dixon).
6-9 kuustele lastele võiks anda mänguasju, mida saab panna üksteise sisse või kokku ning üles laduda (nt klotsid tornide ehitamiseks, ämbrikesed, kuhu laps saab midagi sisse panna). Selles vanuses lapsele võib oluliseks muutuda ka kaisuloom.
Lapsele, kes juba kõnnib, võib anda mänguasju, mida ta saab enda järel vedada või lükata. Nt mänguauto vms.Ka liivakasti minnes võib talle kaasa anda ämbri ja kühvli ning toredad liivavormid. Sellisele lapsele peab andma üsna palju vabadust, kuid teda ka jälgima. Mida rohkem laps ümbrust uurib ja erinevaid asju puudutab ning nendega mängib, seda rohkem ta areneb ning teab, kuidas miski töötab.
Ohutusest:
Mänguasjade ostmisel peaks mõtlema lelu tugevusele. Kui laps seda hammustab, imeb või viskab, ei tohiks lelu küljest tükke ära tulla, mis võivad suhu, kõrva või ninna sattuda. Mänguasja ostes tuleks arvestada lapse vanusega ning mänguasja kõvadusega, kuna igale vanusele on erinevad mänguasjad . Oluline on ka jälgida mänguasja koostist, et see ei sisaldaks mürgiseid aineid, mis tervist ohustavad.
Mänguasjade ostmisel peaks meeles pidama järgmisi sõnu:
Arendavus- Osta asju, mis arendavad last ning millega mängides ta midagi uut ka juurde õpib.
Mitmekesisus- Erinevad tegevused tagavad mitmekülgse arengu. Ka tüdrukutel võivad olla autod ja poiste mänguasjad ning vastupidi. Ei loe, kas mänguasi on poisi või tüdruku oma, loeb see, mida mänguasi teeb ning kuidas see last arendab.
Vastusevõimelisus- Lastele on oluline ka see, mida mänguasi teeb. Kui mänguasi reageerib lapse tegevusele, tahab teada, miks mänguasi nii tegi. Vanemad peavad lapse uudishimu rahuldama ning vastuseid andma, et laps õpiks seostama ja tagajärgi kaaluma.
Kasutatud allikad:
http://www.perekool.ee/index.php?id=948
http://www.pampers.ee/et_EE/artiklid-laste-kasvatamise-kohta/laste-m%C3%A4nguasjade-juhend-vanavanematele/14138
http://226996.edicypages.com/imiku-ja-vaikelapsega-voimlemine
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kemikaaliohutus/tooted/tooted_teenused_2009.pdf
